Välismaale õppima: 5 sammu, kuidas ülikooliõpinguteks paremini ette valmistuda
Välismaale õppima minek võib esialgu tekitada palju küsimusi. Millest alustada, kust leida infot ülikoolide ja erialade kohta jne. Alljärgnevalt mõned soovitused.
1. Tee kindlaks, milline eriala on sinu jaoks kõige sobivaim
Sama õppeaine võib keskkoolis ja ülikoolis olla väga erinev: seda nii sisu kui ka õppeviisi poolest. Paraku ei valita eriala alati kõige objektiivsemalt. Ei ole sugugi haruldane, et õpilane suundub ülikooli õppima kirjandust seetõttu, et keskkoolis oli tal võrratu kirjandusõpetaja, või ei hakka mingit eriala isegi kaaluma, sest aineõpetaja tõttu on tal sellega seotud ainult negatiivsed emotsioonid. Nii võivad värsked tudengid alles poole kursuse peal aru saada, et tahaksid tegelikult õppide midagi hoopis teistsugust.
Seetõttu tasub juba varakult enne välismaale ülikooli kandideerimist põhjalikult läbi mõelda, millise aine õppimise suhtes sa tõepoolest entusiastlikult meelestatud oled. Üheks variandiks on osaleda asjakohastel lühikursustel, mis aitavad soovitud erialast veidi rohkem aimu saada. Samuti võid asjale läheneda nagu oleksid juba ülikoolis: vali välja huvipakkuv teema ja veeda pärastlõuna raamatukogus seda lähemalt uurides – kui see tundub põnev ettevõtmine, oled tõenäoliselt õigel teel.
2. Uuri väljavalitud eriala uutest vaatenurkadest
Kui oled otsustanud, millist eriala ülikoolis õppida soovid, on aeg leida uusi viise, kuidas sellele läheneda. Nii avardad oma maailmapilti, kasvatad teadmistepagasit ning paistad paremini välja teiste noorte hulgast, kes samale erialale kandideerivad. On ju originaalse sisseastumisessee kirjutamine omajagu keeruline. Kui leiad uudse ja huvitava viisi, kuidas huvipakkuv ala oma kogemuste ja ideedega siduda, jääd kindlasti hindamiskomisjonile paremini meelde.
Siinkohal tuleb kasuks soovitud eriala õppekava uurimine ülikooli lehel, kuhu plaanid kandideerida. Kui märkad midagi üllatavat või sulle täiesti uut, uuri selle kohta põhjalikumalt, kas siis jälle raamatukogus või internetis. Nii saad erialast ulatuslikuma pildi ja oskad sellest paremini kirjutada ja rääkida.
3. Asu oma essee/motivatsioonikirja kallal tööle juba varakult
Sisseastumisessee/motivatsioonikirja kirjutamine on üks kandideerimisprotsessi stressirikkamaid aspekte. Tark kandideerija teeb piisavalt eeltööd (nt uurib internetist esseede reeglite ja levinud vigade kohta), katsetab erinevaid lähenemisi, kirjutab mustandi varakult valmis ja palub selle lihvimise käigus esseed lugeda ja selle kohta tagasisidet anda mõnel õpetajal või teisel asjakohasel isikul.
Ka Evenori haridusspetsialistid annavad meeleldi Sinu motivatsioonikirja kohta tagasisidet!
4. Õpi oma väljavalitud ülikooli hästi tundma
Piisav taustauuring ülikooli kohta, kuhu soovid kõige enam sisse saada, aitab veenduda, et tegu on tõepoolest sulle sobiva kooliga. Samuti näitad sisseastumisvestlusel nii, et võtad oma tulevasi õpinguid tõsiselt ning sobiksid sinna kooli. Võimaluse korral tasub osaleda ülikooli avatud uste päevadel, tutvustavatel webinaridel, kui neid pakutakse või võtta kontakti õpilasega, kes samas koolis õpib või on õppinud.
Kandideerimist ja õpinguid silmas pidades on palju kasu ka sellest, kui teed endale juba varakult selgeks, kuidas ülikoolis õppimine keskkoolist erineb, millisteks meetoditeks peaksid valmis olema ja kuidas iseseisvamale õppele kõige paremini läheneda.
5. Harjuta enne intervjuud
Sisseastumisintervjuusid on erinevaid: osad on mitmepealise hindamiskomisjoni ees, kus tuleb lahendada ka ülesandeid, teised on jällegi vabamas vormis vestlused vaid ühe ülikooli esindajaga. Tõenäoliste teemade ja küsimustega tasub intervjuu stsenaarium läbi mängida sellegipoolest. Nii lähed päris vestluse ajal väiksema tõenäosusega krampi või närvi. Harjutamine on eriti kasulik juhul, kui planeerid kandideerida teises riigis asuvasse ülikooli ja intervjuu ei toimu su emakeeles.
"*" indicates required fields