Kuidas kandideerida Oxford ja Cambridge ülikooli?

Kuidas kandideerida Oxford ja Cambridge ülikooli?

Kuigi Oxford ja Cambridge ülikooli kandideerimine on väga-väga-väga palju raskem kui enamikesse teistesse ülikoolidesse, siis see pole ilmvõimatu ja on palju eestlasi, kes on selle kadalipu edukalt läbinud ja oma unistused ellu viinud.

Ka Sina võid olla üks nendest, kui Sa seda päriselt tahad ja selle nimel vaeva näed. Aga mida siis teha, et saada sisse Oxford´i või Cambridge´i?

1. Vali omale gümnaasium, kus osatakse sinu potentsiaali hinnata.

Kuigi on näiteid, kus Oxford ja Cambridge ülikooli asuvad õppima noored, kes on eelnevalt õppinud täiesti tavalises gümnaasiumis, siis see tõenäosus on siiski väga väike. Kergem on sisse saada siis, kui oled käinud gümnaasiumis kuskil, kus on osatud Sinu talenti, andeid ja ambitsioone hinnata ning Sind on igati toetatud. Lihtsalt tark olemisest nende ülikoolide jaoks ei piisa ja kasuks tuleb selle raske protsessi juures igati toetav pere, õpetajad ja kool. Kui oled otsustanud minna pärast põhikooli välismaale edasi õppima, tule Evenori konsultatsioonile ja leiame Sulle keskkooli, mis on spetsialiseerunud õpilaste ettevalmistamisele Oxford´i ja Cambridge´i jaoks ning kus töötavad kõrgelt kvalifitseeritud, kogenud ja oma ala tipptasemel õpetajad.

2. Mõtle läbi, miks Sa tahad minna just Oxford või Cambridge ülikooli.

Kui mineku motivatsioon on vale, siis on ka tõenäosus sisse saada väike. Pead enda jaoks väga selgelt läbi mõtlema, miks tahad teha läbi kogu selle protsessi, et emba-kumba ülikooli kandideerida (mõlemasse pole võimalik), arusaadavatel põhjustel võtab see kõvast-kõvasti rohkem tööd, aega ja energiat. Ilma selge motivatsiooni ja sihita on väga raske kandideerida. Seega küsi endalt kaks küsimust. Esiteks, miks tahad õppida just seda eriala? Teiseks, miks tahad õppida seda eriala just Oxford või Cambridge ülikoolis? Kui Sa ei oska neile küsimustele vastata muljetavaldava vastusega või vastad näiteks, et Su motivatsioon on see, et: “mu isa on ka jurist”, “ma tahan saada head tööd”, “see on väga hea ja prestiižne ülikool” või “see on olnud mu unistus väiksest peale”, siis tõenäoliselt ei suuda Sa kandideerimisel muljet avaldada ka enda intervjueerijatele.

3. Tutvu varakult avalduse esitamise protsessiga.

• Kandideerimise esimese sammuna tuleb varakult ära otsustada, mis eriala tahad täpselt õppida ja siis hakata seda juba ette õppima (ideaalis võiks see otsus olla tehtud juba põhikoolis, kuna siis on rohkem aega ette valmistuda). Tuleb lugeda palju teadusartikleid ja raamatuid, et olla kursis selle suuna viimaste arengutega, läbida veebikursusi ning osaleda võistlustel nii Eestis kui üle maailma. Sa peaks olema erakordselt inspireeritud just seda ühte konkreetset eriala õppima ning see peaks välja paistma Sinu teadmistest selle valdkonna kohta. On kerge öelda, et “jah, ma olen sellest erialast väga huvitatud” aga palju keerulisem on enda motiveeritust tõestada põhjendades ning argumenteerides. Õpilaste jaoks, kes tavaliselt jätkavad õpinguid Oxford või Cambridge ülikoolis, on keskkool liiga lihtne (isegi kui tavaliste õpilaste jaoks on tegemist kõrgema taseme teemadega) ja kuna kool ei paku neile väljakutseid, siis hakataksegi ise juurde õppima.
• Teine samm on UCAS-e avalduse ettevalmistamine (avalduse tähtaeg on igal aastal 15. oktoobril ning avalduse saab esitada ainult ühte kooli kahest). Evenor on UCAS-e akrediteeritud agentuur Eestis ning aitab Sind kandideerimise avalduse protsessiga igati. Avalduse juurde käib ka “personal statement” ehk põhimõtteliselt motivatsiooni kiri, mis on Sinu võimalus selgitada oma ambitsioone, välja tuua oma oskused ja kogemused. Motivatsioonikirja tasub hakata kirjutama juba suvel ja seal peab kindlasti põhjendama, miks tahad õppida just seda eriala ja just selles ülikoolis, demonstreerima entusiasmi, seda eriala õppida, kirjeldama, mida Sa sellel erialal ise uurida tahaks ja näitama välja, kuidas oled end sellesse erialasse pühendanud kooliväliselt. Motivatsioonikirjast 80% peaks keskenduma akadeemilisele poolele ja ülejäänud 20% kooliväliselt õpitule.
• Kolmanda sammuna on vaja osaleda eriala sisseastumiseksamil, mille koolid on loonud, et avaldusi selekteerida ja need toimuvad tavaliselt novembri esimesel nädalal. Enamasti on neid eksameid võimalik teha ka Eestist (kuid mitte iga eriala puhul). Need eksamid on väga rasked (Eesti riigieksamitega ei tasu neid isegi võrrelda) ja nendeks valmistumisel peaks olema kindlasti alati käeulatuses väga tark õpetaja, kes oskaks kõigile Su tekkivatele küsimustele vastata ja Sind juhendada, et tagada eksamil kindel edu. Enamasti on eksamil 50 rasket küsimust ja vaid 1,5 h neile vastamiseks.

4. Valmistu ette intervjuuks.

Kui kõik eelnev on läinud edukalt, siis on tõenäosus, et Sind kutsutakse intervjuule. Intervjuud on samuti rasked ja tõenäoliselt on intervjuu kõige närvesöövam osa kandideerimisest. Tavaliselt viiakse intervjuud läbi detsembri esimeses pooles ja need toimuvad ülikoolis (ülikool tagab selleks ajaks majutuse). Kui sind kutsutakse intervjuule on tavaliselt 20% tõenäosus, et Sind võetakse ka vastu (kuid erialade lõikes on siiski erisusi). Intervjuude tulemused teatatakse tavaliselt jaanuari teisel nädalal. Intervjuul tuleb küsimustele vastata, mõeldes kastist välja ja näidates sellega enda intelligentsi ning tuleks vältida vastuseid, mis on lihtsamat vastupanu teed minekud. Tihti küsitakse intervjuudes ebatavalisi ja imelikke küsimusi, mille eesmärk on näha, kas ja kuidas kandidaat suudab sellest olukorrast välja tulla. Intervjuu alguses tuleb end viisakalt ja akadeemiliselt tutvustada ning intervjuu jooksul pead välja näitama enda siirast huvi, diskuteerima ja intervjueerijaga kaasa mõtlema. Kindlasti ei tasu peast rääkida eelnevalt välja mõeldud teksti, kuna intervjuu peaks olema akadeemiline vestlus intervjueerija ja intervjueeritava vahel. Intervjuu käigus testib intervjueerija Sinu akadeemilisi teadmisi.

5. Säilita kõrge õppeedukus.

Kui oled saanud koolilt pakkumise õppima minekuks, pole see veel siiski lõplik, kuna tuleb tagada, et keskkooli lõpuhinded vastaksid ülikooli pakkumises kehtestatud tingimustele. See on tõenäoliselt kõige kergem osa kandideerimisprotsessist.

 

Pärast eelneva läbi lugemist võib Sulle tõenäoliselt tunduda, et kandideerimine Oxford ja Cambridge ülikooli on liiga raske.  Olukord nii hull siiski ei ole. Hea on teada ka seda, et Evenoril on ka partner Inglismaal, kes aitab nii intervjuuks kui ka eksamiks ette valmistuda ning aitab koostada tugevat avaldust. Kui oled otsustanud kandideerida Oxford või Cambridge ülikooli, siis tule Evenori nõustamisele ning koos hakkame vaeva nägema, et Sinu unistus ellu viia!