Kas mu laps on suviseks keelelaagriks valmis? – 10 küsimust

Keelelaagrid välismaal pakuvad palju põnevaid võimalusi, nii et midagi põnevat leiavad kõik lapsed, olgu nad siis huvitatud oma inglise keele oskuse parandamisest, programmeerimisest, videomängude loomisest, akadeemilise silmaringi laiendamisest, spordist, vmt.

Samal ajal on igati normaalne tunda veidi muret, kas su laps saab hästi hakkama, kui veedab nädala või rohkem kodust ja vanematest eemal inimestega, kellega ta pole varem suhelnud – isegi kui paljudest neist saavad kursuse lõpuks lapsele head sõbrad. Kui sa pole päris kindel, kas su laps on keelelaagrisse minemiseks valmis, leiad altpoolt mõned abistavad küsimused ja selgitused.

1. Kas ta saab hommikuse sättimise ja õhtuste toimetustega iseseisvalt hakkama?

Üks olulisemaid asju, mida võtta arvesse veendumaks, et su laps on suvekoolis valmis, on see, kas ta tuleb omal jõul toime selliste igapäevaste toimetustega nagu hambapesu, juuste kammimine, pesemine, riietumine, oma asjade eest hoolitsemine ja iseseisvalt magama jäämine. Muidugi tuletavad juhendajad neid kohustusi meelde, kuid lapsed peaksid suutma neid teostada iseseisvalt.

Kuigi lapsed omandavad erinevaid oskusi erineval ajal, peaks enamus 8-aastaseid eelmainitud toimetustega ise hakkama saama. Kui su laps veel mõningase vastumeelsusega hambaid peseb või ei saa alati kingapaelu ise seotud, võib suvekooliks ettevalmistumine anda lisamotivatsiooni iseseisvust arendada.

2. Kas ta näeks keelelaagrit kui seiklust?

Suhtumine võib vahel olla oskustest olulisemgi. Nööpidega pusimine või vahel hambapesu unustamine ei ole ületamatud raskused, kui võimalus veeta nädal kodust eemal õppides ja mängides tundub lapsele põnev ning tekitab elevust.

Kui aeg vanematest eemal tundub veidi hirmutav, võib last julgustada, kui suvekooli plaan on ka mõnel nende sõbral või klassikaaslasel (aruta seda lapse koolis teiste lastevanematega).

3. Kas ta on varem veetnud üle paari järjestikkuse öö ilma vanemateta?

Kui laps on harjunud vahel vanavanemate või peretuttavate juures ööbima ja nendega isa-emata aega veetma, ei ole see kogemus talle suvekooli puhul täiesti uus ega ehmatav ning kohanemine läheb ladusamalt.

Kui laps ei ole varem kodust eemal ööbinud, võid veel enne suvekooli organiseerida mõne nädalavahetuse, mille laps veedab näiteks sugulaste või heade sõprade pool. Suvekoolis kohanemise muudab lihtsamaks ka see, et üheskoos on palju lapsi, kes on samas olukorras, mis mõjub enamasti julgustavalt.

4. Kas ta tuleb toime koduigatsusega?

Koduigatsus võib tabada ka täiskasvanuid ning see ei tohiks takistada kedagi hankimast uusi kogemusi. Juhendajad ja õpetajad on lastele igati toeks ja aitavad neil põnevate tegevustega koduigatsuse seljatada. Sellegipoolest tasub lapsega eelnevalt koduigatsusest ja sellega toimetulekust rääkida ning pakkida talle kaasa mõni kodune, turvatunnet loov ese (nt lemmik-kampsun, kaisuloom või tekike).

5. Kas ta oskab endale piire seada ja neist kinni pidada?

Suvekooli keskkonnas on oluline, et laps oskaks end väljendada, kui miski talle ei meeldi või temas ebamugavust tekitab. Näiteks kui mõni teine laps korduvalt luba küsimata tema lemmikpliiatsit kasutab, ei pea laps vaikselt tusatsema ega pliiatsit tagasi haarama. Selle asemel võib laps laenajale öelda: „Sa võid mu teisi pliiatseid kasutada, aga see on mu lemmik, ära palun seda võta.“

Samuti tasub lapsele meelde tuletada, et oma eelistusi tuleb teistele selgitada rahulikult ja viisakalt, näiteks on sööki valides sobivam öelda „mulle meeldivad makaronid rohkem“, mitte „kala on vastik“.

6. Kas ta oskab viisakalt suhelda lastega, kel on teistsugune kultuuritaust?

Kui su laps on kasvanud keskkonnas, kus inimestel kipuvad olema sarnased kombed ja kultuuritaust, võib juhtuda, et ta ei oska uute ja teistsuguste inimestega kokku puutudes sobivalt reageerida. Kogemuse puudumine ei ole kuidagi lapse süü ning suvekoolis suhtutakse sellistes olukordades tekkida võivatesse möödarääkimistesse mõistvalt.

Sellegipoolest tasub lapsele selgitada, et inimeste erinevustesse tuleks suhtuda austusega.

7. Kas uued kogemused tekitavad temas põnevust?

Suvekool on hea võimalus teha tutvust uute toitude, tegevuste, mängude, teadmiste ja sõpradega. Kui su laps eelistab ainult tuttavaid toite, juba proovitud mänge ja tegevusi ning suhelda ainult tuttavate õpilastega, ei saa ta nautida kõiki kogemusi, mis suvekooli raames pakkuda.

Lapsi, kes kipuvad uute asjade asemel alati vana tuttava valima, tasub suvekoolile eelnevate nädalate jooksul rutiini vaheldumisega harjutada. Näiteks võib teha kodus uusi toite, külastada koos vanematega põnevaid paiku, kus pole varem käidud. Nii õpivad lapsed uute asjade vastu huvi tundma ja saavad juurde julgust kõigist toredatest võimalustest kinni haarata.

8. Kas ta julgeb uute inimestega suhelda?

Me ei väsi lastele kordamast, et võõraste inimestega tuleb olla väga ettevaatlik, ja seda igati õigustatult. Kuid suvekooli kontekstis tuleb lastel tahes tahtmata uute inimestega suhelda (sh õpetajad, nõustajad, tegevusjuhid ja teised õpilased), kes on nende jaoks esiti võõrad. Lapse jaoks, kes ei ole varem pidanud kohanema uues keskkonnas (nt koolivahetuse käigus), võib olla keeruline leida tasakaal sobivate piiride seadmise ja ettevaatlikkuse vahel uute inimeste suhtes.

Ka siin on abi harjutamisest, näiteks võid julgustada last suhtlema teenindajatega poodides ja kohvikutes ning vestlema su täiskasvanud sõpradega.

9. Kas ta võtab kuulda juhiseid?

Hoolimata sellest, et suvekool on turvaline keskkond, tuleb lapsel siiski järgida juhendajate ja õpetajate korraldusi tagamaks kõigile osalejatele meeldiv kogemus ning vältimaks lapse enda ega kellegi teise ohtu seadmist. Näiteks tuleb lastele kuulata sõna sõidutee ületamisel, loomaaias loomade kohtlemisel ning rühmaga koos püsimisel, et omapäi uudistama minnes mitte ära eksida.

Mõningane isepäisus ja ulakus on laste puhul igati arusaadav, seetõttu ongi suvekoolis iga õpetaja kohta küllaltki väike arv õpilasi, sellegipoolest peaksid lapsed oskama juhistest kinni pidada. Enne suvekooli algust tasub lapsele meelde tuletada, et see, mis on sobilik tema koduriigis, ei pruugi välismaal olla sugugi ohutu – näiteks Suurbritannia vasakpoolses liikluses lähenevad autod harjumatust suunast.

10. Kas ta tahab õppida?

Entusiasm õppimise suhtes on üks olulisemaid tegureid suvekoolis osalemiseks. Suvised kursused on suurepärane viis tekitada kirg õppimise vastu ka neis lastes, kes tavakoolist väga vaimustuses ei ole. Suvekoolid ei pea järgima karmi õppekava ning saavad seetõttu kasutada paindlikumaid ja loovamaid õppemeetodeid. Nii võtavad lapsed suvel õppimise vastu tekkinud huvi kaasa ka sügisel tavakooli naastes.

Kuid eelnev ei pea paika, kui laps ei ole õpitavast üldse huvitatud. Kui leiad, et suvekooli kogemus võib su lapsele kasulik olla, kuid ei ole kindel, kuivõrd meelsasti nad on valmis õppima, soovitame lapsega koos valida kursus, mis neile kõige põnevam tundub. Vahest ei ole laps väga vaimustuses puhtalt akadeemilistest kursustest, sellisel juhul tasub valida mõni uudsem, tempokam või mängulisem kursus.

Keelelaagrisse suunduv laps peaks eelkõige olema uudishimulik ja valmis juhendajate toel uutest kogemustest õppima. Vajalikud on mõned igapäevatoimetustega seotud oskused ning varasemate sarnaste kogemuste puudumisel saab siin loetletud teemadest lapsega enne ärasõitu rääkida ja harjutada olukordi, mida laps veel veidi pelgab.

Evenori andmebaasis on suur hulk erinevaid keelelaagreid, millede hulgast aitame hea meelega teile sobivaima leida.