Mida tasub teada, kui soovid õppida kunsti
Kuigi kunstiga seotud erialasid on mitmeid, keskendume selles artiklis kunsti kõige puhtamale vormile – kujutavale kunstile (Fine Art).
Kujutavat kunsti õppinud tudengitel on küll tihti raske leida erialast tööd, kuid kui kunst on sinu tõeline kirg, siis seda unistust püüdes oled sa kindlasti õnnelikum kui tehes midagi, mille vastu sa sellist kirge ei tunne. Kunsti õppima asudes tuleb siiski arvestada, et see eeldab tõsist huvi, mille tõestuseks on aastatepikkune varasem kunstitegevus ning oma tööde ja ideede esitlemine.
#1 Mida ma õppima hakkan?
Kujutava kunsti eriala võib hõlmata väga erinevaid tehnikaid. Sa võid kokku puutuda nii maalimise, joonistamise, animatsiooni, tekstiilide, filmi ja teatri, fotograafia, sepatöö kui skulptuuride loomisega. Kõige olulisem on siiski oskus joonistada – üldine nõue on, et sa pead suutma joonistada ka seda, mida näed, mitte ainult fotodelt maha. Kujutava kunsti eriala sisaldab endas siiski ka mingil määral kunstiajalugu ja üldist kunstiteooriat, samuti räägitakse sellest, kuidas oma töid müüa. Saadakse mõningad algteadmised ettevõtlusest ning muljetavaldava portfoolio loomisest.
#2 Milline ettevalmistus peab mul olema?
Kunsti õppimine gümnaasiumiastmes on kohustuslik ning heale kunstihindele tuleks tähelepanu pöörata. Kui kool pakub võimalust õppida mõnda kunstiga seotud ainet veel valikainena, tuleks seda võimalust kasutada, samuti on väga hea, kui on käidud kunstikoolis, kuigi see ei ole otsene nõue. Kõige tähtsam osa sisseastumisprotsessist on portfoolio.
Paljud Suurbritannia koolid nõuavad ka, et enne bakalaureuseõppesse sisseastumist oleks tehtud foundation year. See on ettevalmistusaasta, mille käigus viiakse tulevaste tudengite oskused vajalikule tasemele. Ettevalmistusaasta ei pea tingimata olema tehtud samas koolis, kus soovitakse bakalaureust omandada. See nõue oleneb siiski väga palju konkreetsest ülikoolist ja valitud suunast, tihti on võimalik ka otse bakalaureuseõppesse suunduda. Siinkohal tuleb infot küsida konkreetsest koolist.
#3 Mida peab portfoolio sisaldama ning kuidas seda koostada?
Eelkõige peab portfoolio tõestama, et sa oskad joonistada, ja nagu eelpool mainitud – mitte ainult fotodelt maha. Kuigi sinu tööd peavad haakuma valitud kunstisuunaga, on joonistusoskus siiski universaalne nõue kõigile, kes kunstiga tegelevad ning portfooliot koostades tuleks sellega arvestada. Portfoolio võib sisaldada ka poolikuid töid. Vastuvõtukomisjon tunneb huvi eelkõige selle vastu, kuidas sa oma ideid realiseerida suudad. Nad tahavad aru saada sinu mõttekäigust teose loomise ajal.
Kui esitled oma portfooliot füüsiliselt, mitte elektroonilisel kujul, võiks selle mõõtmed jääda A1 ja A3 formaatide piiresse. Maalikunstile keskendudes on A1 igati mõistlik (kvaliteetsed suured fotod oma maalidest), kuid muul juhul soovitatakse piirduda A3 formaadiga, mida on lihtsam läbi vaadata ja transportida. Portfoolio võiks ideaalis olla nahast kaantega ja keeratavate lehtedega.
Portfoolio võiks olla organiseeritud niimoodi, et kõige värskemad tööd on esimesed. Töödel võiks juures olla ka mõned andmed või selgitus, mis on sobilik kirjutada töö tagaküljele. Näita ainult oma parimaid töid – kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet! Suured ja rasked teosed (skulptuurid, suured maalid) tuleks korralikult üles pildistada ning lisada need fotod portfooliosse.
#4 Milliseid karjäärivõimalusi see eriala pakub?
Karjäärialased väljavaated on statistika poole pealt nukrad ning see on ka ainus negatiivne külg selle põneva ja loomingulise eriala juures. Suurbritannias leiab vaid veerand kunstitudengeid omale erialase töö. Erialased tööotsad on tihti ajutised või projektipõhised ning nõuavad kõrvale muud põhitööd. Mõned lõpetajad suunduvad kunsti õpetama, samuti on populaarsust kogumas kunstiteraapia. Sellest kõigest hoolimata kaalub emotsionaalne rahulolu ilmselt kõik üles.
Kui soovid enda valikuid arutada Evenori haridusspetsialistidega, siis tule tasuta nõustamisele!
"*" indicates required fields