6 moodust, kuidas algklassilapsi õppima innustada (ilma sundimata)

6 moodust, kuidas algklassilapsi õppima innustada (ilma sundimata)

 

Ükski lapsevanem ei taha, et tema laps koolitee alguses ja kriitilisel õpiharjumuste väljakujunemise perioodil eakaaslastest maha jääks. Samas ei soovi keegi ka lastele liigset survet avaldada, mis võiks neist õppimise suhtes hoopis negatiivselt meelestada ja trotsi tekitada. Järgnevalt toome ära nõuanded selleks, et nende äärmuste vahel tasakaal leida ja tekitada oma lapses tõeline kirg ja huvi õppimise vastu.

1. Küsi küsimusi, aga ära korralda ülekuulamist

Üks lihtsamaid viise algkooliealist last õppima innustada on näidata üles siirast huvi tema tegemiste suhtes koolis. Kuid kui laps ei ole loomupoolest kõige jutukam, või tunneb juba eeltiinekana, et oma huvide jagamises on midagi ebamugavat, võivad sellised vestlused osutuda keerukaks. Sellisel juhul võid küsimusele „mis sa täna koolis tegid?“ saada vastuseks vaid kidakeelse „ei midagi“. Kas jaksaksid ise kõik oma tööpäeva tegevused ette loetleda? Vahest mitte.

Proovi küsimused sõnastada hoopis nii, et lapsel oleks neile huvitav vastata, näiteks „mis oli kõige lahedam asi, mis täna juhtus?“. Laps võib seepeale rääkida näiteks koolilõuna pitsast või klassiruumi pääsenud liblikast, aga haarav ja julgustav vestlus koolielust ongi olulisem kui veenda last andma üksikasjalikku ülevaadet ainetundidest.

2. Organiseeri lapsele eraldi koht, kus ta saab segamatult õppida

Kuigi õhtuti on tore kõik koos kodus aega veeta, tuleks veenduda, et laps ei pea koduseid ülesandeid tegema valju teleri või muu meluga samas ruumis. Rahus ja vaikuses on lastel palju kergem keskenduda, samuti aitab segavate faktorite minimeerimine koolitööd kiiremini valmis saada.

Lisaks võib juhtuda, et hoolimata sinu positiivsest suhtumisest kooli ja haridusse, on laps koolikaaslastelt või mujalt omandanud alateadliku hirmu, et liigne õppimine jätab temast nohiku mulje. Samas võib tekkida ka vastupidine olukord, kus laps kardab, et üle õla piiluvad õed-vennad märkavad tema töös vigu. Mõlemat eelmainitud probleemi aitab vältida lapsele õppimiseks eraldi koha tagamine.

Eraldades lapsele kodus paiga, kus ta saab segamatult koolitükkidega tegeleda, näitad lapsele, et ka tema töö on tõsine ja austust väärt.

3. Julgusta last endale õpitut selgitama

Hea viis lapse õppetöös osaleda ja teda toetada on küsida temalt õpitava materjali kohta, jättes mulje, et sa ise ei tea kõnealusest teemast eriti midagi. Võimalus tutvustada oma emale või isale asju, millest too teadlik ei ole, tekitab lapses iseseisva tunde ja mõjub tõeliselt ägeda saavutusena. Lisaks aitab õpitud materjali teistele selgitamine õppuril endal teadmisi paremini kinnistada.

Näiteks, kui laps räägib sulle, et nad õpivad ajaloo tunnis parasjagu vanade roomlaste kohta, palu tal endalegi õpitu kohta jutustada. Selle asemele, et oma teadmistega vahele segada, võiksid öelda hoopis „ma ei teadnudki seda!“. Suure tõenäosusega tekitab see lapses erilist innukust oma uusi teadmisi jagada.

Oma teadmatuse illusiooni saab ära kasutada ka siis, kui laps palub kodutööga abi. Sellisel juhul saad talle näidata, kuidas puuduolevat teavet otsida ja asjakohastele küsimustele vastuseid leida. Nii õpetad lapsele, et puuduvad teadmiste korral ei lööda kogu asjale käega, vaid otsitakse ise vastuseid. See on ääretult kasulik õppetund kogu kooliteeks.

4. Väljenda positiivset suhtumist kooli ja õppimise suhtes

Lapse koolikogemus võib olla sinu omast väga-väga erinev. Kui su enda kooliaeg mõru maitse suhu jättis, ei pruugi olla lihtne leida ühist keelt lapsega, kelle meelistegevuseks on nina raamatus koolitükke teha. Nagu ka teiste huvide puhul, mida sa lapsega ei jaga, võib laps karta, et sa ei mõista teda, ning vältida neist huvidest vestlemist. Vahest oled isegi teistele sugulastele öelnud, et „ei tea, kellelt see laps oma õpihimu päris, minult küll mitte“, või viidanud sellele, kuidas oled nigelatele hinnetele vaatamata elus hästi hakkama.

On igati normaalne tunnistada, et sinu koolipäevad ei olnud kõige toredamad (kui su laps kooli naudib, peaks ta teadma, kuivõrd vedanud tal on), kuid üldiselt peaksid kooli ja õppimisega seoses end siiski positiivselt väljendama. Alati leidub inimesi, kes soovivad agaraid õppureid nende innukuse pärast tuupuriteks narrida. Ei ole vaja, et laps tunnetaks sellist suhtumist ka kodust, kui seal koolist negatiivselt räägitakse.

Siinkohal on tähtis leida tasakaal: laps ei tohiks enda väärtust näha ainult läbi õppeedukuse prisma (mis võib tekitada liigset stressi ja muret), samas tasub lapsele selgelt väljendada, et tema saavutused koolis ei ole tähtsusetud.

5. Luba lapsel lugeda huvipakkuvatel teemadel ja võimalda talle ligipääs põnevatele õppematerjalidele

Lugemine on üks parimaid tegevusi silmaringi laiendamiseks ja õpioskuste arendamiseks. Lapsevanemana on sinu ülesandeks hoiduda nii palju kui vähegi võimalik lapsele lugemismaterjalidega seoses ettekirjutuste tegemist. Muidugi, kui on oht, et laps sattub midagi väga ebasobivat lugema, tuleb ta selliste kirjutiste juurest eemale suunata, kuid parem on seda teha võimalikult märkamatult. Lugemisrõõm on suurem, kui laps saab huvipakkuvad raamatud omal käel valida.

Lisaks lugemise harivale hüvele arendab omal käel raamatute valimine lastes iseseisvust ning harjumust oma teadmisi ja arvamusi ise kujundada. Selline meelelahutuse ja teadmiste omandamise kombinatsiooni on algklassiealistele lastele hindamatu väärtusega.

Eelnev ei kehti vaid raamatute kohta. Tänapäeval on täiesti loomulik, et suur osa uuest infost jõuab lasteni Youtube’i, videomängude, koomiksite või muu veebipõhise materjali kaudu. Seni kuni nende allikate sisu ei ole kahjulik, ei tasu neid lapsele keelata.

6. Paku lapsele ka teistsuguseid õpikogemusi – näiteks suvekooli kursuste raames (keelelaagrid)

Eelnevalt oleme selles artiklis eeldanud, et sul laps õpib enamasti hea meelega ning vajab kõigest veidi julgustust ja tuge. Kuid kui see ei ole päris täpne olukorra kirjeldus, võib kasu olla sellest, kui tutvustad lapsele sootuks teistsugust õppekeskkonda ja -lähenemist, ning seda suvekursuste näol.

Suvekursuste hulgast leiab tavapärasemaid akadeemilisi teemasid ja keeleõpet, aga ka kursuseid, mis käsitlevad valdkondi, millega koolitundides harva kokku puutub.

Teistsugune õppeformaat võimaldab skeelelaagrid keskenduda tavakoolis unarusse jäävale interaktiivsele õppele, arutlustele ja väitlustele. Uusi oskusi õppides saavad lapsed neid ka kohe praktikas järgi proovida, näiteks programmeerimis- ja mänguloome kursustel. Lastel on ütlemata põnev teada, et kursuse lõpuks on neil valmis päris oma arvutimäng. Akadeemiline avastusprogramm esitab osalejatele vaid ühe küsimuse – „185 päeva kosmoses: poeedi unistus või põrgulik kaaluta olek?“ – ja kutsub seda uurima erinevatest vaatenurkadest.

Keelekursuste raames leiavad lapsed palju uusi sõpru ja puutuvad kokku uute põnevate hobide ning tegevustega. Teadmiste omandamisele vaatamisväärsuste uudistamise ja lõbusa ajaveetmise teel pannakse sama palju rõhku kui tundidele klassiruumis.

Keelelaager välismaal on suurepärane valik lastele, kes on juba õppimisest vaimustuses, kuid aitab inspireerida ka puiklevaid õppureid, võttes ära igapäevase klassiruumi rutiini ja pinge ning tutvustades neile uusi teemasid, tehnikaid ja õpetajaid. Kursus võib kesta vaid nädala või paar, kuid sellest piisab, et süstida lastesse järgmiseks õppeaastaks hulganisti entusiasmi.

 

Küsimuste korral võta julgelt ühendust Evenori haridusspetsialistidega!