Kõrgkoolid

Registreeri end TASUTA konsultatsioonile

Mida tasub teada, kui soovid õppida õigusteadust


Õigusteadus (Law) on populaarne ning seega ka väga suure konkurentsiga eriala. Kuigi esmapilgul võib näida, et õigusteaduse kraad ei jäta palju valikuruumi, millisel erialal tulevikus töötada, ei ole see siiski nii piiratud.

Õigusteaduskonna lõpetanud on tihti edukad ka näiteks äri ja rahanduse valdkondades. Tegemist on siiski keerulise ja nõudliku erialaga, mistõttu toome välja punktid, mida tasub silmas pidada noorel, kel soov õigusteadust õppida. Järgnevad punktid keskenduvad eelkõige Suurbritannia hetkeolukorrale.

#1 Mida ma õigusteaduse erialal õppima hakkan?

Hoolimata sellest, millele õpilane soovib spetsialiseeruda, eeldatakse juristilt siiski kõikide juuravaldkondadega kursis olemist. Selle hulka kuuluvad näiteks võlaõigus, tsiviilõigus, kriminaalseadustik, omandiseadus ja Euroopa Liidu seadusandlus. Soovides õppida neist vaid ühte võid sa saada küll mõne diplomi, kuid sa ei ole sellega täieõiguslik jurist. Võimalikud spetsialiseerumised võivad keskenduda kas näiteks kindlale valdkonnale (meedia, meditsiin) või hoopis mõne kindla riigi seadusandlusele.

#2 Mida on vaja, astumaks õigusteaduskonda?

Suurbritannias ei nõuta, et A-level (keskhariduse) tasemel oleks vastavat ainet (Law)õpitud – ülikoolid pigem kannustavad õpilasi seda mitte tegema. Põhjus seisneb selles, et gümnaasiumitasemel õpetatakse antud aine piires õigust väga primitiivselt ja lihtsustatult ning hiljem peab ülikoolis vaeva nägema sellega, et mõningaid asju ümber õppida. Seega ei tasu ka Eestist pärit õpilasel gümnaasiumis sarnastele valikainetele rõhku panna. Head eeldusained juuraõpinguteks on näiteks inglise keel ja ajalugu.

Mõned UK ülikoolid nõuavad õigusteaduskonda astumiseks LNAT (National Admissions Test for Law) eksamit. LNAT koosneb 750-sõnalisest esseest ja 42-st valikvariantidega küsimusest. See ei tähenda, et õpilasel peavad juba olema eelnevad teadmised õigusest – test keskendub eelkõige oskusele argumenteerida, seisukohta võtta ja probleeme analüüsida. Ülikoolid, kus LNAT on hetkel nõutud, on Oxford, Birmingham, Bristol, Durham, Glasgow, King’s College London, Nottingham ja University College London.

#3 Millised oskused ma õpingute käigus omandan?

Selline eriala annab palju universaalseid oskusi, mis on eelkõige seotud analüüsivõimega, argumenteerimisoskusega ning kriitilise mõtlemisega. Juristide puhul on oluline, et nad leiaksid üles vasturääkivused argumentides ja lüngad kokkulepetes. Juristid peavad samuti olema head kõnepidajad ja väitlejad, samuti valmis detailselt uurima pikki dokumente, mis ei ole just kuigi põnevad. Samuti õpid sa tootma konkreetset, kokkuvõtvat ja selgesti arusaadavat teksti.

#4 Kas ma saan osa õppeprogrammist läbida välismaal?

Tõenäoliselt mitte, kui sa just ei spetsialiseeru mitme erineva riigi õigussüsteemile, mis annaks sulle võimaluse vastavas riigis vahetusõpilane olla.
evenor.ee

#5 Millist tööd on võimalik õigusteaduse kraadiga leida?

Enamasti saadakse ikkagi advokaadiks ja vandeadvokaadiks. Viimased tegelevad oma klientide esindamisega kohtus ning vastavad stereotüüpsele ettekujutusele advokaaditööst, mida inimesed teavad näiteks filmidest. Advokaadid see-eest töötavad gruppides ning peavad kõnesid pigem koosolekutel kui kohtusaalis. Samas suudavad paljud õigusteaduse kraadiga inimesed rakendada ennast ka näiteks meedias, turunduses või ärimaailmas. Samuti tasub teada, et õigusteaduse kraad ei hakka kohe raha tootma – algaja advokaadi palk on üsna väike ning hakkab kasvama alles koos kogemusega. On valdkondi, kus suuremat raha hakatakse teenima palju kiiremini.

Võta ühendust