Kõrgkoolid

Registreeri end TASUTA konsultatsioonile

Mida tasub teada Suurbritannias elamise kohta (Eesti õpilase kogemuse põhjal)

Alljärgnevalt toob endapoolsed soovitused/tähelepanekud välja õpilane, kes elanud ja õppinud Suurbritannias.

Suurbritannias töötamiseks on vajalik National Insurance Number. Seda saab taotlema hakata alles kohapeal ning taotlemiseks tuleb helistada 0345 600 0643. Kõne käigus teatatakse sulle aeg ja koht, kus toimub vestlus, samuti ka see, millised dokumendid on vaja kaasa võtta. Väiksemate linnade elanikel tasub arvestada, et vestlus ei pruugi toimuda samas linnas. Kui kõik dokumendid on korras, saadetakse National Insurance Number sulle postiga.

Suurbritannias arvestatakse palka kas tunni või aasta eest, kuupalgast kui sellisest ei räägita. Miinimumpalk sõltub töötaja vanusest. Aastal 2016 on UK miinimumpalk £5.30 tunnis vanusele 18-20; £6.70 tunnis vanusele 21-24 ning £7.20 tunnis vanusele 25+.

Selleks, et ravikindlustus säiliks, peab küsima koolist paberi, mis tõestab, et sa oled antud õppeaastal selle kooli õpilane, ning esitama selle Eesti Haigekassale. Alles siis on sul võimalik saada Suurbritannias vajaduse korral tasuta arstiabi. Ravikindlustuskaardi omamine ei ole seejuures esmatähtis ning ainult kaart kindlustust ei taga. Tõend õppimisest tuleb esitada igal õppeaastal uuesti! Soovitav on ka ennast kohapeal mõne perearsti juurde registreerida, et vajaduse korral kohe sinna pöörduda saaks.

Ärge unustage adapterit – Suurbritannias on teistsugused (kolme haruga) pistikud, mida ilma adapterita kasutada ei saa. Sama kehtib ka Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kohta. Voolutugevus on sama, mis mujal Euroopas.

Õppimine

Bakalaureuseõpe kestab Suurbritannias tavaliselt kolm aastat, magistriõpe ühe aasta, kuid see võib erineda olenevalt erialast (bakalaureuseõppes tuleb kindlasti arvestada pikema õppeperioodiga meditsiini- ja farmaatsiatudengitel).

Nii kursusetöid kui ka lõplikku kraadi hinnatakse tähega A-st D-ni, mis on kõik rahuldavad tulemused. Mitterahuldav tulemus tähistatakse muudmoodi. Kui Eestis on tavaline, et kõik tublid õpilased on viielised, siis Suurbritannias püütakse taset hoida sellisena, et A ei oleks kättesaadav kõigile, vaid ainult tippudele. Hindele lisatakse ka protsent, kuid 100% ei tähenda mitte seda, et ülesanne on täidetud 100% ulatuses, vaid et õpilane on endast andnud veel rohkem ning tema töö ulatub palju kaugemale, kui oli nõutud.

Hinne A algab 70%-st ning see on juba väga hea. Minimaalne positiivne tulemus ehk D algab 40%-st. Hinnetele viidatakse mõnikord ka teistmoodi: A – First Class; B – 2:1 (Upper Second Class); C – 2:2 (Lower Second Class); D – Third Class. See viimane märgistus läheb sõnadega ka lõpudiplomile.

Sandwich tüüpi kursusel, kus sooritatakse placement year (aastane praktika), tuleb arvestada sellega, et üldjuhul peab õpilane ise omale praktikakoha leidma ning kool sellega ei abista. Praktikakohta on Suurbritannias mõtet otsida ainult siis, kui su esimese aasta hinded on piisavalt kõrged, sest konkurents on suur ning tööandjad peavad millegi alusel valima. Nõrgema hinde korral tasub praktikakohta otsida väljaspool Suurbritanniat, kus hinnetele nii olulist tähelepanu ei pöörata.

Majutuse leidmine

Ülikooli poolt pakutav majutus (ühiselamu) on tavaliselt kallim kui linnast leitavad üüripinnad. Samas on kooli majutus üsna probleemivaba, näiteks on kommunaalarved juba hinna sees ja nende maksmisega ise tegelema ei pea. Samuti ei pea ise midagi parandada oskama, kui mõni kodumasin üles ütleb. Ühiselamus on alati personal kohapeal, kes kõikvõimalikke probleeme lahendada aitab, samas pakub üüripind palju rohkem vabadust, kuna mõnes ühiselamus on näiteks külaliste arv ja viibimise aeg limiteeritud ning neid peab registreerima. Kuigi ühiselamu on koht, kus on lihtne uusi tutvusi leida, võib ka suuremas üürimajas olla palju rahvast, samuti on koolide lähedal välja kujunenud populaarsed tänavad, kus paljud õpilased lähestikku maju üürivad, seega üüripind ei pruugi tähendada sotsiaalsest elust kõrvale jäämist.

Suurbritannias üürivad õpilased ja noored inimesed tavaliselt ühe toa korteris või majas, kus teistes tubades elavad teised õpilased või hiljuti tööle läinud noored. Terve korteri üür käib enamikele inimestele üksinda üle jõu. Samuti pakutakse ühiselamutes tavaliselt üheseid tube. Majutuse kohta uurides võib kohata terminit en suite – see tähendab, et toal on ka eraldi vannituba.

Ühiselamutoa hind jääb tavaliselt vahemikku £400-500 kuus, linnast üüritud toa hind varieerub väga palju olenevalt linnast, samuti on Inglismaa lõunaosa üleüldiselt kallim kui põhjaosa. Linnast võib toa saada hinnaga £200-300 kuus (kuid kindlasti ei tasu sellise hinnaga arvestada Londonis).

Kui oled Suurbritanniasse õppima minemas esimest korda ja üksi ning kooli ühiselamute hind on liiga kõrge, tasub soodsamat üüripinda otsida kõigepealt Facebookist. Enamasti on esmakursuslased (Suurbritannias öeldakse nende kohta Freshers) moodustanud Facebookis oma grupi, mille tavaliselt leiab, kui kirjutada otsingusse “[kooli nimi] 2016-2017 Freshers”. Sellistes gruppides liigub ka vanemaid õpilasi, kellel on mõni tuba pakkuda. Kui ühtegi sobivat pakkumist grupis ei paista, võib julgelt ka ise postitada ja küsida. Selliseid Facebooki gruppe võib mõnel aastal olla ka rohkem kui üks. Suurema seltskonnaga majutust otsides tasub vaadata juba vastavaid veebilehti.

Rendilepingud (nii ühiselamutes kui üüripindadel) tehakse tavaliselt terveks aastaks (uuri täpseid tingimusi enda ülikoolilt)! Leping algab tavaliselt augustis/septembris ning lõpeb mai ja septembri vahel. Kui soovitakse elada sees lühema perioodi vältel (näiteks on leping augustist augustini, aga elada soovitakse septembrist juunini), tuleb ikkagi terve aasta eest maksta. Kui soovitakse lahkuda vähemalt paar kuud enne lepingu lõppu, tasub otsida inimest, kes võtaks lepingu üle ja maksaks ise edasi, kuid enamik inimesi on aastaste lepingutega arvestanud ning poole aasta pealt majutuse otsijaid ei pruugi leiduda (eriti väikestes linnades). Mõned koolid teevad siiski erandeid ning pakuvad ühiselamumajutust ka pooleks aastaks!

Tuba saab tavaliselt ametlikult üürida vaid üksi ning Suurbritannias on rangelt reguleeritud, mitu ruutmeetrit peab inimese kohta elamispinda olema, seega omanikel ei ole õigust selles osas järeleandmisi teha. Suhtes olevad inimesed on üldiselt sunnitud üürima kahte tuba hoolimata sellest, et nad tegelikult elavad ühes. Sellisel juhul saab teha nii, et üks kahest toast võtta väga väike, mis on seetõttu ka soodsama hinnaga, ning kasutada seda asjade hoidmiseks. Alternatiivne variant on üürida kahekesi väikest korterit.

Majaomanikud on mõnikord nõus maja välja üürima vaid grupile tervikuna, mitte inimestele üksi, seega oleks võimaluse korral hea moodustada kõigepealt grupp ning alles siis hakata otsima. Enamikes majades on 4 magamistuba (seega on kõige kindlam moodustada neljane grupp), samas on võimalik leida ka teistsuguse magamistubade arvuga maju.

Elamispinda tasub üürida otse omanikult! Esiteks on see tihti soodsam, kuna agentuurid võtavad vahendustasu, samuti võib omanikuga õnnestuda hinda alla kaubelda. Omanikuga võib olla võimalik kokku leppida lepingu alguse ja lõpu osas, samuti võib ta pakkuda võimalust suvel mitte üüri maksta, kui õpilane viibib mujal (agentuurid selles osas tavaliselt vastu ei tule). Omanik võib olla paindlik ka maksegraafiku osas.

Deposiidi suurus on tavaliselt umbes £200 toa (st inimese) kohta ning see tagastatakse rendilepingu lõppedes, kui võlgnevusi ei ole ning elamispind on samasuguses seisukorras, nagu ta oli enne. Kui sisse kolides on elamispinnal kohe mingi viga (miski on katki, lõhutud, ei tööta) tuleb sellest kohe teada anda, et hiljem sind ei süüdistataks. Samuti on mõistlik enne sisse kolimist toast pilte teha, et hiljem vajaduse korral tõestada, et tuba oli juba enne selline.

Kuna ühiselamud on üsna kallid, elavad seal tavaliselt kas UK kodanikud või kolmandatest riikidest pärit jõukamad õpilased. Kui Eestist pärit õpilasel on soov elada koos teiste eestlaste või muude sarnastest kultuuridest (Lätist, Leedust) pärit õpilastega, siis tõenäosus neid ühiselamutes kohata on väga väike, enamasti elavad nad üüripindadel. Ida-Eurooplastega tasub majaotsingutel liituda, eriti, kui nad ei ole linnas esimest aastat – tihti liiguvad nende hulgas väga soodsalt maju üürivate omanike kontaktid, samas kui britid ise nii hinnatundlikud ei ole.

Linnas võib olla erafirmasid, mis pakuvad ühiselamumajutust parema hinnaga või paremas asukohas kui kooli ühiselamud. Teiste olemasolevate ühiselamute kohta liigub info suust suhu ja ka Facebooki gruppides – jälgi, millistest ühiselamutest õpilased omavahel räägivad, ning uuri asja!

Kuna Suurbritannias on transport üsna kallis, ei tasu valida sellist elukohta, mis asub koolist ja/või kesklinnast väga kaugel (mõistlik kaugus on max 20-30min jalakäigu kaugusel). Isegi kui rent on soodne, võib see lisanduva transpordikulu tõttu ennast mitte ära tasuda. Isegi kui tegemist on kooli ühiselamuga, kuhu käib koolist tasuta buss, käivad bussid tavaliselt siiski päevasel ajal ning õhtul/öösel linnast koju tulles tuleb taksoarve veelgi suurem.

Ükskõik, kas elad ühiselamus või rendipinnal, Suurbritannias ei ole seal kunagi olemas tekke, patju ega voodipesu – need on vaja endal osta või kaasa võtta. Samuti on vaja omada enda köögitarvikuid (nõusid, söögiriistu, potte, panne jne). Neid saab soodsalt soetada sellisest poest nagu Wilko või siis levinud kaubakettide (Tesco, Sainsbury’s, ASDA) suurematest poodidest, kus on lisaks toidupoele ka koduosakond. Mõned ühiselamud pakuvad selliseid tarvikuid lisatasu eest ja ettetellimisel ka ise.

Inimesed, kes elavad üüripinnal (mitte ühiselamus), on kohustatud maksma sellist maksu nagu council tax. Tegelikult õpilastele see kohustus ei laiene, seega tuleb koolist küsida tõend, et oled antud õppeaastal seal õpilane, ning anda see majaomanikule või viia ise vastavasse asutusse, et sinult maksu ei nõutaks. Ühiselamu elanikelt seda ei nõuta.

Kuidas leida uusi tuttavaid?

Kindlasti leidub kursusekaaslaste hulgas sarnaste huvidega inimesi, kuid mitte igal pool ei korralda kursused ühisüritusi ega isegi mitte mingit tutvumisüritust. Samuti võib kursusel olla väga palju inimesi ning kõik-teavad-kõiki efekti alati ei tekigi. Seega tasub olla teadlik ka teistsugustest võimalustest.

Suurbritannia ülikoolides toimivad sellised asjad nagu Society’d. Need on sarnaste huvide või taustaga õpilaste poolt algatatud ja kooli poolt finantseeritavad kogukonnad, mis korraldavad üritusi, kohtumisi ja ettevõtmisi olenevalt tegevusalast kas ainult oma liikmetele või kõigile. Korraldajateks on aktiivsed liikmed ise. Society’d võivad olla näiteks muusika, filmi, anime, IT, näitlemise, keskkonnakaitse, LGBT, inimõiguste, ajaloo, väitluse jne teemalised, samuti on levinud rahvuspõhised society’d. Uuri oma tulevase kooli kodulehelt, millised society’d seal tegutsevad ning püüa nad Facebookist üles leida (otsides “University of [kooli nimi] [huviala] Society”). Kui sinu huvialaga seotud society’t olemas ei ole, saad sa selle ise algatada, kui leiad endale lisaks piisavalt huvilisi.

Koolides tegutsevad tavaliselt ka spordimeeskonnad ning spordialade valik on tihti väga lai. On väiksemaid tiime, kus kõik saavad ka võistelda, ning suuremaid, kus algajad võistlema ei pääse. Samas ei ole algajate puhul liitumine siiski halb mõte – kuna spordimeeskonnad panevad teambuilding’ule väga suurt rõhku, toimub palju ka sotsiaalseid ettevõtmisi ning mõned tiimid on väga pikaajaliste ja spetsiifiliste traditsioonidega. Spordimeeskondadega saab samuti juba enne kohaleminekut kontakti Facebookis, kirjutades otsingusse kooli nime ja spordiala.

Kuidas saada kontakti teiste eestlastega?

Eespool oli juttu rahvuspõhistest society’test. Tasub otsida selliseid asju nagu Estonian Society või Baltic Society. Neid võib leida nii Facebookist otsides ja neile kirjutades kui ka kohapeal külastades üritusi, kus rahvusvahelised society’d on esindatud.

Võib proovida ka Facebookist otsida “Estonians in [linna nimi]” või “[linna nimi] eestlased”. Samas linnas võib olla töötavaid eestlasi või teiste ülikoolide õpilasi.

Transport

Suurbritannia siseselt tasuks eelistada bussitransporti, sest pikka vahemaad sõites on rongid suhteliselt kallid, samas on lühema vahemaa jaoks rong mugav ja kiire. Bussipileteid saab osta lehekülgedelt nationalexpress.co.uk (Suurbritannia sisesed liinid) või megabus.co.uk (soodsad hinnad pikkadeks otsadeks Suurbritannias või rahvusvaheliselt). Rongipiletid osta lehelt nationalrail.co.uk (soodsam kui rongijaamast ostes). Londoni lennujaamadest Londoni kesklinna pääseb kõige soodsamalt, kui osta piletid lehelt easybus.com.

2016.a augusti seisuga käivad Tallinnast otselennud Londoni Stanstedi (Ryanair) ja Londoni Gatwicki (Easyjet). Riiast käivad otselennud Manchesteri, Glasgow’sse, Leeds-Bradfordi ja East Midlandsi (Ryanair) ning Londoni Lutonisse, Sheffield-Doncasterisse ja Liverpooli (WizzAir – odavlennufirma, mis Eestis ei tegutse).

Kui Tallinnast pärit õpilase kool ei asu Londonis või selle ümbruses, siis ongi kolm valikut: 1) lennata ikkagi Londonisse ja võtta ette pikem sõit, 2) sõita Riiga ning alustada reisi sealt, 3) lennata ümberistumisega.

Võta ühendust