Kõrgkoolid

Registreeri end TASUTA konsultatsioonile

11 viga, mida ülikooli ja erialavalikul vältida

Arvatavasti on õige ülikooli- ja erialavalik üks tähtsamaid otsuseid noore inimese elus. Ülikoole, mille hulgast valida, on väga palju, ning kõikidel neil on oma plussid ja miinused. Samas on õpilased väga erinevad ning mis ühe jaoks on pluss, ei pruugi seda teise jaoks sugugi mitte olla. Seega, kuidas valida enda jaoks õige eriala ja ülikool?

Ülikooliaega võib õigustatult pidada üheks põnevaimaks ajaks noore inimese elus. Asud elama iseseisvat elu, kolid teise riiki, kohtud paljude uute inimestega ning kõik on uus ja huvitav. See kõik aga eeldab ka seda, et oled valinud õige ülikooli ja eriala. Isegi kui oled juba otsustanud, millisel erialal soovid õppida, tuleb siiski langetada ka valik ülikooli osas.

Informatsiooni on palju ja tihti on keeruline kusagilt alustada. Erialavalik on üks esmasemaid asju, mis tasuks paika panna. Kuid millest peaks alustama ja mida võiks vältida? Alljärgnevalt mõned soovitused.

Viga #1 Valid eriala valedel põhjustel

Ülikoolikursus süveneb erialasse väga suure põhjalikkusega ning väga sügavate detailideni, oma valdkonna rütmis tiksub õpilane järgnevad vähemalt kolm aastat igapäevaselt. Kui huvi eriala vastu on vaid pinnapealne, on sellel kursusel raske vastu pidada. Koolid eeldavad just sinupoolset siirast huvi ja entusiasmi – sinu motiveerimisega keegi tegelema ei hakka.

Kas sulle meeldib matemaatika? Kas seetõttu, et see on sinu jaoks lihtne ja saad ülesanded kiiresti lahendatud, või sa tõepoolest huvitud matemaatikast? Võib-olla oled mõelnud õppida ladina keelt, kuid sinu praegune kool ei paku seda õppeainet ning seega ei ole sul siiani olnud võimalust ladina keelt proovida. Oled sa sellisel juhul kindel, et just see on õige valik? Kui sulle kingitakse jõuludeks raamat maailma ajaloost või aastane meditsiiniajakirja tellimus, siis mis tundeid see sinus tekitaks? Kas oleksid siiralt tänulik, kuna see on täpselt see, mis sulle huvi pakub?

Veel üks vale põhjus erialavalikuks on liiga palju välisele survele allumine. Kas sa tahad IT’d õppida ainult selleks, et räägitakse, et IT spetsialiste on vaja? Kas sa lähed õppima hiina keelt ainult selleks, et räägitakse, et see on uus maailmakeel? Inimene ei hakka kunagi väga hästi tegema seda, mida ta tegelikult teha ei taha. Ära kunagi arva, et see valdkond, mille vastu sa tõelist kirge tunned, on vale või ebavajalik.

Viga #2 Valid ülikooli linnas, mis ei vasta su tegelikele eelistustele

Kas sulle meeldivad suurlinnad? Või eelistad pigem väiksemaid ja rahulikumaid piirkondi? Kas soovid õppida pigem eraldiseisvas ülikoolilinnakus, kus nii õppehooned kui ka ühiselamud on kõik ühel territooriumil? Või meeldib sulle mõte olla osa suure linna elust? Paljud õpilased naudivad täiel rinnal oma ülikooliaastaid Londonis, teised ei tahaks sellele isegi mõelda.

Mõtle enda jaoks selgeks, kas soovid elada pigem väiksemas linnas, kus aasta pärast tekib juba tugev kogukonnatunne ning iga nurga peal kohtad mõnda tuttavat, või jääb sulle selline keskkond väikseks ja igavaks?

Suurlinnade puhul pead kindlasti ka arvestama, et elamiskulud on seal kõrgemad ning raha kulub ka linnasisesele transpordile.

Viga #3 Eeldad, et kõik sama nimega kursused on samasugused

Oletame, et oled erialaks valinud inglise keele ja kirjanduse ning sihtriigiks Inglismaa. Inglise keel ja kirjandus ühes ülikoolis ei pruugi aga olla sama, mis teises sama eriala pakkuvas ülikoolis. Tee veidi taustauuringut ning uuri erialade õppekavasid ning tunniplaane. Üldjuhul on see info kõik olemas ülikooli enda kodulehel või saab Evenor ülikoolile täpsustava päringu saata.

Viga #4 Arvad, et sul ei ole vaja varuvarianti

Välismaa ülikoolidesse kandideerides tasuks alati välja valida ka varuvariant juhuks, kui sa mingil põhjusel ei peaks täitma esimese valiku nõudmisi. Kindlasti veendu, et oled oma varuvariandiga ka tegelikult rahul ning õpiksid ka seal hea meelega.
Näiteks Inglismaal saab maksimaalselt kandideerida viite ülikooli, Taani puhul soovitame maksimaalselt kolme valikut.

Viga #5 Alahindad ülikoolide avatud uste päevi

Võimaluse korral tasuks alati valitud ülikoole enne lõpliku otsuse tegemist ka ise külastada. Võib-olla oled kuulnud ülikooli kohta positiivset tagasisidet, kuid võib juhtuda, et sinule see ülikool tegelikult ei sobigi või selgub kohapeal, et sulle  ei meeldi see linn. Avatud uste päeval saab vahest osaleda ka näidisloengutes ning saada seeläbi juba väike eelkogemus ja ettekujutus õppejõududest ning loengute struktuurist. Samuti saad avatud uste päeval parema ülevaate majutuse tingimustest. Kõik õpilased on erinevad. Mis meeldib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Välisülikoole on muide võimalik külastada ka väljaspool ametlikke avatud uste päevi. Saame ülikoolidega need külastused kokku leppida.

Viga #6 Unustad oma teised huvid

Tasuks mõelda ka nende aspektide peale, mis ei pruugi otseselt sinu erialaga seotud olla, kuid on siiski sinu jaoks väga olulised. Kas sinu kireks on mõni spordiala või mängid mõnda muusikalist instrumenti? Või soovid proovida hoopis midagi uut? Igal juhul tasuks uurida, kas huvipakkuv ülikool seda võimalust ka pakub.

Viga #7 Ei ole kursis lisavõimalustega

Mitmed ülikoolid pakuvad õpilastele teatud lisavõimalusi, mis aitavad õpingutest maksimumi võtta. Näiteks erinevad vahetus- ja praktikaprogrammid. Ka välisülikoolis õppides on võimalus veeta aasta või semester mõnes kolmandas riigis. See võib olla nii Erasmuse programmi kui ka ülikooli enda partnerkoolide kaudu.

Inglismaa ülikoolid pakuvad ka nn sandwich kursusi või a year in industry erialasid, mille raames veedavad õpilased aasta kuskil ettevõttes ja omandavad praktilisi kogemusi. Kui see on midagi, mis sind huvitab, siis võta seda koolivalikul arvesse.

Viga nr 8. Arvestad oma valiku tegemisel liiga palju oma poiss- või tüdruksõbra eelistusi

Ära vali ülikooli ainult sellel põhjusel, et sinu poiss- või tüdruksõber juba seal õpib või on sinna kohe-kohe minemas.
Kui leiate ülikooli, kus te tõesti mõlemad soovite õppida, on väga tore. Kuid ära ainult selle põhjal oma otsust tee.

Viga #9 Palud kellelgi teisel oma motivatsioonikirja kirjutada

Motivatsioonikiri on midagi personaalset. See on sinu võimalus ülikoolile põhjendada, miks valitud eriala sind huvitab ning miks sa seda õppida soovid. Ainult sina ise saad oma mõtteid kõige paremini edasi anda.

Ülikooli vastuvõtuosakond ei ole rumal. Üldjuhul on see kergesti arusaadav, kui motivatsioonikiri ei ole õpilase enda kirjutatud. Mitmed ülikoolid teevad kanditaatidega ka intervjuud ning õpilane peab seega olema valmis motivatsioonikirjast tulenevatele küsimustele vastama. Samuti ei tasu motivatsioonikirjas valetada. Ka see võib tulla intervjuu käigus välja ning ei jäta sinust kindlasti head muljet.

Viga #10 Sa ei kontrolli motivatsioonikirjas oma õigekirja

Tundub elementaarne, kuid vajab siiski meeldetuletamist: veendu, et sinu motivatsioonikirjas ja ülikooliavalduses ei ole kirjavigu, olgu need siis tingitud hooletusest või puudulikust inglise keele oskusest. Kui vaja, prindi motivatsioonikiri välja ning loe seda ka paberilt. See on vahest päris hea moodus vigade märkamiseks, mida sa elektroonilisel kujul ei olnud tähele pannud.

Veendu, et motivatsioonikiri on grammatiliselt korrektne ning ei sisalda slängi. Kirjuta nii hea motivatsioonikiri kui vähegi suudad. See peab edasi andma sinu olemust, huvisid ja tulevikuplaane ning rõhutama sinu isiksust ja entusiasmi valitud eriala kohta. Võid paluda motivatsioonikirja kellelgi teisel läbi lugeda. Ka Evenori konsultandid annavad sinu motivatsioonikirja kohta hea meelega tagasisidet.

Viga #11 Magad maha kandideerimistähtaja

Erinevatel riikidel, ülikoolidel ja vahest isegi programmidel, võivad olla erinevad tähtajad. Veendu, et oled nendega kursis! Näitkeks Inglismaale kandideerimise ametlik tähtaeg on 15. jaanuar, kuid arstiteaduskonda astudes peab avaldus saadetud olema juba 15.oktoobriks! Taani kandideerimise tähtaeg on 15. märts, Rootsi 15. aprill ning Hollandisse 15. juuni!

Kui kaalud erialavalikuna meditsiini, loe kindlasti seda.

Teadlikke valikuid!

Võta ühendust